Aastatel 2022–2023 on komisjon jätkuvalt täitnud oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana. Demokraatia kaitsmisel ning tugeva ja vastupanuvõimelise Euroopa ülesehitamisel on keskendutud järgmistele teemadele.
- Õigusriikluse hoidmine ja võitlus korruptsiooni vastu
- Demokraatliku kaasatuse uued vormid
- Võrdõigusliku liidu ehitamine
- Suurem vastupanuvõime ja kodanike kaitse ELis
- COVID-19 pandeemia ületamine ja terviseliidu loomine
- Kestlik ja õiglane rändesüsteem
- Humanitaarabi andmise üleskutsele vastamine
Õigusriikluse hoidmine ja võitlus korruptsiooni vastu
Venemaa sõda Ukraina vastu on meeldetuletus vajadusest olla valmis kaitsma raskelt saavutatud demokraatiat ja vabadusi. Iga eurooplaste põlvkond peab aitama muuta demokraatiat tugevamaks ja andma oma panuse Euroopa rahuprojekti.
Õigusriik – vabadus, õiglus, võrdsus
Õigusriigi põhimõte on meie liidu alus. Iga-aastases aruandes õigusriigi olukorra kohta jälgitakse arenguid, nii positiivseid kui ka negatiivseid, mis on seotud õigusriigi põhimõtte toimimisega liikmesriikides.
2023. aasta aruanne kajastab positiivset suundumust, võttes arvesse, et mõne reformi lõpuleviimiseks ongi vaja rohkem aega.
Edukas korruptsioonivastane poliitika
2023. aasta mais võttis komisjon otsustavaid meetmeid ELis korruptsiooni vastu võitlemiseks ning korruptsioonikuritegude määratlusi ja karistusi käsitlevate ELi normide ühtlustamiseks. Eesmärk on:
- tagada ranged standardid igat liiki korruptsioonikuritegude jaoks;
- parandada nende jõustamist;
- luua liikmesriikides struktuurid, mis aitaksid korruptsiooni paremini ära hoida.
Samuti tegi komisjon ettepaneku luua uus spetsiaalne sanktsioonide kord, millega võtta käsile rasked korruptsioonijuhtumid kõikjal maailmas.
Et luua soodsat keskkonda, millest saab võrsuda õigusriiklus, on vaja edukat korruptsioonivastast poliitikat,
- kohtusüsteemi sõltumatuse austamist;
- vaba ja pluralistlikku ajakirjandust;
- läbipaistvat ja kvaliteetset avalikku haldust
- ning vaba ja tegusat kodanikuühiskonda.
Ettepanek luua institutsioonidevaheline eetikaorgan
2023. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku luua institutsioonidevaheline eetikaorgan. Sellega kehtestatakse ELi institutsioonide liikmete eetilise käitumise ühised standardid ning ametlik mehhanism eetikanõuete kooskõlastamiseks ja arvamuste vahetamiseks institutsioonide vahel.
Demokraatliku kaasatuse uued vormid
Kodanike kaasamine
Euroopa tuleviku konverents oli osalusdemokraatia valdkonnas suur samm edasi. Nüüd on komisjonil aeg kodanike soovitused ellu viia.
Äsja kasutusele võetud Euroopa kodanike paneelaruteludel avaldab umbes 150 juhuslikult valitud isikut arvamust olulisemate komisjoni ettepanekute kohta. Rõhk on nooremal põlvkonnal ja nende otsustaval rollil tuleviku kujundamisel.
Uutel Euroopa kodanike paneelaruteludel avaldab umbes 150 juhuslikult valitud isikut arvamust komisjoni olulisemate ettepanekute kohta. 2023. aastal käsitleti toidu raiskamist, virtuaalmaailma ja õpirännet.
100. Euroopa kodanikualgatus
18. aprillil 2023 registreeriti 100. Euroopa kodanikualgatus, milles kutsuti üles ühendama kõiki Euroopa pealinnu kiirrongivõrgu kaudu. Alates kampaania käivitamisest 2012. aastal on Euroopa kodanikualgatused olnud võimas osalusdemokraatia vahend, mille raames on oma allkirja andnud üle 17 miljoni inimese.
Võrdõigusliku liidu ehitamine
Komisjon on jätkuvalt pühendunud sellise ühiskonna loomisele, kus igaühel on võrdsed võimalused õitsenguks. Igaühel peab olema vabadus väljendada oma isiksust, avaldada oma mõtteid, praktiseerida vabalt usku ning armastada ükskõik keda.
Sooline võrdõiguslikkus
2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias rõhutatakse eduka ja sooliselt võrdõigusliku ühiskonna ja majanduse edendamise tähtsust. Sellega kooskõlas esitab komisjon ettepanekud, et:
- kaitsta ja tugevdada perekondade õigusi piirüleses olukorras;
- tugevdada meestele ja naistele võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist, saates nii soolise palgalõhe lõpuks ajaloo prügikasti;
- kaotada sooline vägivald.
2022. aasta novembris võeti vastu murrangulised õigusnormid, millega suurendatakse soolist võrdõiguslikkust äriühingute juhtorganites nii, et 2026. aastaks peab olema börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest vähemalt 40% alaesindatud soost.
Naistevastase vägivalla kaotamine
1. juunil 2023 – seitse aastat pärast komisjoni sellesisulise ettepaneku esitamist – ühines EL lõpuks naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga. ELis on käimas läbirääkimised miinimumnormide üle, millega:
- kriminaliseerida ELi õiguses teatavad soolise vägivalla vormid;
- parandada ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele, füüsilisele kaitsele ja toetusele;
- tagada asjaomaste teenistuste vaheline koordineerimine;
- ennetada seda liiki kuritegusid.
LGBTIQ-inimeste õigused
Nagu on ette nähtud LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiaga 2020–2025, esitas komisjon 2022. aasta detsembris ettepaneku tugevdada diskrimineerimisvastases võitluses võrdõiguslikkust edendavaid asutusi, kehtestades miinimumstandardid seoses nende volituste, õiguste, ülesannete, vahendite ja sõltumatusega.
Rassismivastane võitlus
ELi rassismivastase tegevuskava 2020–2025 raames tegi komisjon järgmist:
- julgustas liikmesriike võtma 2022. aasta lõpuks vastu riiklikud rassismivastased tegevuskavad;
- kutsus liikmesriike üles töötama välja riiklikke strateegiad antisemitismi vastu võitlemiseks;
- hindas romasid käsitlevad riiklikke raamistikke;
- nimetas ametisse uue moslemivastase vaenu tõrjumise koordinaatori.
Puuetega inimeste tööhõivepakett
Puuetega inimestel, nagu kõigil teistel, on õigus täiel määral osaleda kõigis eluvaldkondades. 2022. aasta septembris esitatud puuetega inimeste tööhõivepakett toetab liikmesriike järgmiselt:
- parandab sotsiaalset kaasatust;
- aitab võidelda vaesusega;
- edendab puuetega inimeste oskusi ja pädevusi.
2023. aasta septembris esitas komisjon ettepaneku võtta kasutusele Euroopa puudega isiku kaart, millega tagada puudestaatuse piiriülene tunnustamine. See hõlbustab puuetega inimeste lühiajalist viibimist teistes liikmesriikides ja tagab neile kogu ELis teenustega seotud eritingimustele ja sooduskohtlemisele samasuguse juurdepääsu nagu liikmesriigi kodanikel kohapeal.
Suurem vastupanuvõime ja kodanike kaitse ELis
Euroopa julgeolekuliidu raames on EL pühendunud kõigi oma kodanike ja ettevõtjate kaitsmisele nii internetis kui ka väljaspool seda. Alates ELi julgeolekuliidu strateegia avaldamisest 2020. aasta juulis on strateegia nelja samba tugevdamisel tehtud märkimisväärseid edusamme.
Alates 2020. aasta juulist on tehtud märkimisväärseid edusamme strateegia nelja samba tugevdamisel:
- aidati kõrvaldada nõrku kohti;
- suurendati küberturvalisust;
- hõlbustati õiguskaitsealast koostööd;
- kindlustati vastupanuvõimet hübriidohtudele.
Lisaks on tänapäevastatud elutähtsa taristu füüsilisi ja digitaalseid aspekte reguleerivaid õigusnorme, sealhulgas energia, transpordi, tervishoiu, kosmose, telekommunikatsiooni ja digitaalvaldkonnas.
ELi kübersolidaarsuse määrus
Kavandatava kübersolidaarsuse määrusega tugevdatakse liidus koostööd küberohtudega võitlemisel:
- parandatakse ohtude avastamist ja nendealast teadlikkust;
- tugevdatakse elutähtsate teenuste osutajate valmisolekut
- ning täiustatakse liikmesriikide kriisiohje- ja reageerimisvõimet ning kooskõlastatud tegevust.
ELi merendusjulgeoleku strateegia
2023. aasta märtsis avaldas komisjon ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegia, millega tehakse ettepanek meetmete kohta merendusjulgeoleku suurendamiseks, sealhulgas:
- mereväeõppused ELi tasandil;
- tõhustatud rannavalveoperatsioonid;
- rangemad julgeolekukontrollid ELi sadamates, et tihendada koostööd selliste partneritega nagu NATO reeglitel põhineva korra kaitsmiseks merel.
ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia
ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia tunnustab EL kosmost vaidlusaluse strateegilise valdkonnana ning seab eesmärgiks
- kaitsta oma kosmosevara, näiteks satelliite;
- hoida ära vaenulikku tegevust kosmoses, näiteks spioneerimist;
- tugevdada kosmose strateegilist autonoomiat.
See avati 2023. aasta jaanuaris ja on esimene kosmodroom ELi mandriosas. Kosmodroomilt võidakse orbiidile lennutada väikesatelliite, mis aitavad suurendada ELi Maa seire suutlikkust reaalajas. See võime on kliimakatastroofide vaoshoidmisel ja sõjaliste ohtude tõrjumisel otsustava tähtsusega.
Vastupanuvõime suurendamine loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetustele
Selleks suveks valmistudes suurenes rescEU tuletõrje lennukipark kaks korda – selles on nüüd 24 lennukit ja 4 helikopterit 10 liikmesriigist. 2023. aastal mobiliseeris EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu sadu tuletõrjujaid, sõidukeid ja lennukeid massilisteks tulekahjudeks Euroopas ning näitas üles solidaarsust meie rahvusvaheliste partneritega, näiteks Kanadaga. 2022. aastal koostas komisjon ka metsa- ja maastikutulekahjude ennetamise tegevuskava.
Komisjon võttis veebruaris 2023 vastu ka soovituse ja teatise, et kehtestada ühised eesmärgid elanikkonnakaitse valdkonnas suurõnnetustele vastupidavuse suurendamiseks Euroopas. Muu hulgas soovitakse valmistada Euroopa riike paremini ette looduslike ohtude, nagu maavärinate, üleujutuste ja metsatulekahjude vastu.
President von der Leyen külastas Itaalias Emilia Romagnas üleujutatud alasid, kus tal õnnestus näha pealt sadade vabatahtlike suurt altruismi ja solidaarsustunnet. Paljud võtsid end töölt vabaks, et lüüa kaasa ulatuslikel puhastustöödel ning aidata kodu kaotanud inimestel ja ettevõtetel oma elu ja tegevus uuesti käima lükata.
Pandeemia ületamine ja terviseliidu loomine
COVID-19
5. mail 2023 kuulutati COVID-19ga seotud ülemaailmne tervisealane hädaolukord ametlikult lõppenuks. ELi elanike kindel meel, solidaarsustunne ja organiseerimisvõime ning sügav usaldus teaduse ja innovatsiooni vastu ja sellega seotud märkimisväärsed investeeringud aitasid sellest enneolematust kriisist üle saada.
ELi vaktsiinistrateegia
ELi vaktsiinistrateegia andis muljetavaldavaid tulemusi – üle 70% ELi elanikkonnast vaktsineeriti COVID-19 vastu täielikult.
EU FAB (vaktsiinitootjate võrgustik tulevasteks tervisealasteks hädaolukordadeks) tagab võimekuse toota vajaduse ilmnedes aastas 500 kuni 700 miljonit vaktsiinidoosi. Nii võime olla kindlad, et vaktsiinid muutuvad võimalike tulevaste kriiside puhul kiiresti kättesaadavaks. Oleme jätkuvalt pühendunud sellele, et tagada vaktsiinide kättesaadavus kõikjal maailmas. Alates 2020. aasta detsembrist on 168-sse riiki eksporditud peaaegu 2,5 miljardit doosi COVID-19 vaktsiini.
- Üle 70% ELi elanikkonnast on COVID-19 vastu täielikult vaktsineeritud
- Tulevase kriisi korral saab igal aastal toota 500–700 miljonit vaktsiinidoosi
- Alates 2020. aasta detsembrist on 168-sse riiki eksporditud peaaegu 2,5 miljardit doosi COVID-19 vaktsiini
ELi digitaalne COVID-tõend
Ajal, kui liikmesriigid piirasid pandeemia tõttu reisimist, lihtsustas ELi digitaalne COVID-tõend kodanike ohutut ja tasuta liikumist kogu Euroopa Liidus. Alates selle kasutuselevõtust 2021. aastal on ELis välja antud üle 2,3 miljardi tõendi. ELi digitaalse COVID-tõendi laiale levikule tuginedes võttis 2023. aasta juunis selle kasutusele Maailma Terviseorganisatsioon, et luua ülemaailmne süsteem, mille abil kaitsta kogu maailma kodanikke praeguste ja tulevaste terviseohtude eest.
Euroopa terviseliit
Viimasel aastal on jätkunud töö tugeva Euroopa terviseliidu loomiseks, et paremini kaitsta ELi kodanike tervist. See annab ELile ja selle liikmesriikidele vahendid tulevaste pandeemiate paremaks ennetamiseks ja ohjamiseks ning Euroopa tervishoiusüsteemide vastupanuvõime suurendamiseks.
Vähktõvevastase võitluse kava
2020. aastal diagnoositi ELis 2,7 miljonit uut vähktõvejuhtumit ja registreeriti 1,3 miljonit surmajuhtumit. Euroopa vähktõvevastase võitluse kava on ELi ajaloo kõige laiaulatuslikum vähktõvealane algatus, millel on mahukas 4 miljardi euro suurune eelarve. Selle raames võeti 2022. aasta septembris vähktõve sõeluuringutes kasutusele uus teaduspõhine lähenemisviis ning 2023. aastal käivitati ELis vähktõve piltdiagnostika algatus, et kasutada vähktõve avastamisel ja ravis paremini ära andmete ja digitehnoloogia potentsiaali.
- 2020. aastal diagnoositi üle 2,7 miljoni vähktõvejuhtumi
- 2020. aastal oli ELis 1,3 miljonit surmajuhtumit
- Vähktõvevastase võitluse kava eelarve 4 miljardit eurot
Ravimialaste õigusaktide läbivaatamine
2023. aasta aprillis sai Euroopa terviseliit olulise lisamõõtme, kui algatati ravimialaste õigusaktide viimase kahekümne aasta kõige olulisem läbivaatamine. Sellega püütakse luua ravimite ühtne turg, edendades ravimite paremat kättesaadavust, juurdepääsetavust ja taskukohasust, ning tugevdada samal ajal ELi ravimitööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
ELi esimene vaimset tervist käsitlev terviklik lähenemisviis
Vastusena Euroopa Parlamendi üleskutsetele võtta rohkem vaimse tervise meetmeid, avalikustati 2023. aasta juunis ELi esimene vaimset tervist käsitlev terviklik lähenemisviis, milles kajastati Euroopa tuleviku konverentsil esitatud kodanike soovitusi. Selle raames esitatakse meetmed hea vaimse tervise edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu lastele ja noortele. Kokku hõlmab meede 20 juhtalgatust ja selle eelarve on 1,2 miljardit eurot ELi rahalistest vahenditest, millega komisjon toetab liikmesriike inimeste ja nende vaimse tervise väärtustamisel.
Kestlik ja õiglane rändesüsteem
Uue rände- ja varjupaigaleppega soovib komisjon tugevdada ELi rände-, varjupaiga- ja piirihalduspoliitikat ning need omavahel integreerida. Väga oluline on jõuda kokkuleppele kõigis praegu läbiräägitavates varjupaiga- ja rändereformides.
Inimkaubanduse tõkestamine ja selle vastane võitlus
19. detsembril 2022 tegi komisjon ettepaneku tugevdada inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust reguleerivaid norme.
Ajakohastatud reeglid lihtsustavad õiguskaitse- ja kohtuasutuste jaoks uute ärakasutamise vormide uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist ning aitavad ohvreid tuvastada ja toetada.
Igal aastal langeb ELis inimkaubanduse ohvriks üle 7000 inimese. Enamik ohvreid on naised ja tüdrukud, kuid meessoost ohvrite osakaal on samuti suurenemas, eriti seoses tööalase ärakasutamisega.
Oskustööliste ränne
Seaduslike rändevõimaluste loomine aitab vähendada ebaseaduslikku rännet ja võib aidata tugevdada Euroopa majandust. Sellega seoses käivitas komisjon 2022. aasta oktoobris esimese kogu ELi hõlmava platvormi, mille abil muuta EL töövõimalusi otsivate kolmandate riikide kodanike jaoks atraktiivsemaks. See aitab ELi tööandjatel leida vajalikke talente ja tagada inimväärsed töötingimused.
2023. aasta jaanuaris käivitas komisjon töörände platvormi, et edendada oskustööliste rännet kolmandatest riikidest ELi ning tagada, et see oleks hästi juhitud ja suunatud sinna, kus on vaja tööjõudu ja oskusi.
Humanitaarabi andmise üleskutsele vastamine
Andes Ukrainale enneolematut toetust, on Euroopa Komisjon jätkanud ka humanitaarabi andmist neile, kes seda mujal maailmas kõige enam vajavad. Juba varem rekordiliselt suureks kasvanud humanitaarabivajadus jätkas eelmisel aastal suurenemist kõikjal maailmas. Selleks et edendada üleilmset solidaarsust ja tugevdada ELi kuvandit juhtiva humanitaarabiandjana, kuulutasid liikmesriigid üheskoos komisjoniga 2023. aasta humanitaarabi kulutuste summaks esialgu 8,4 miljardit eurot.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Rootsi korraldasid üheskoos maavärina ohvrite abistamise rahvusvahelise rahastajate konverentsi. Konverentsil lubati eraldada kokku ligikaudu 7 miljardit eurot, millest 6,05 miljardit eurot antakse toetuste ja laenudena Türgile ning 911 miljonit eurot toetustena Süüriale.
Juunis 2023 korraldas EL seitsmenda Brüsseli rahastajate konverentsi Süüria ja piirkonna tuleviku teemal. Konverentsil lubati toetust 5,6 miljardi euro ulatuses. Konverentsil kinnitati ELi ja rahvusvahelise üldsuse jätkuvat toetust Süüria rahvale, Süüria põgenikele ja neid naaberriikides vastuvõtvatele kogukondadele.
EL ja Kanada korraldasid ühiselt Venezuela pagulastele ja rändajatele ning neid vastuvõtvatele riikidele ja kogukondadele pühendatud rahvusvahelise solidaarsuse väljendamise konverentsi. Üritusel keskenduti tegevuse koordineerimise tähtsusele humanitaarabi andmise, arenguküsimuste ja stabiliseerimise vahel.
Reageerides 2023. aasta aprillis Sudaanis puhkenud sõjale, täiendas EL oma esialgset 73 miljoni euro suurust humanitaarabi 2023. aasta juunis veel 60 miljoni euroga. EL käivitas ka Sudaani ja selle naaberriiki Tšaadi humanitaarabi õhusilla, et viia nendesse riikidesse elupäästvaid kaupu.
2022. aasta novembris käivitati Burkina Fasosse humanitaarabi õhusild. Sel viisil tarniti sadadele tuhandetele blokaadi piirkondades asuvatele inimestele, keda ohustab nälg, toitu ja esmatarbekaupu.
2023. aasta märtsis käivitas EL humanitaarabi õhusilla operatsiooni Gomasse. Prantsusmaa toel tarnis EL sinna muu hulgas meditsiinitarbeid ja toitu.
Afganistani humanitaarabi õhusilla kaudu on EL alates 2021. aasta augustist korraldanud elupäästva abi kohaletoimetamiseks 29 lendu, millest viimane maandus Afganistanis 24. mail 2023.
2023. aasta veebruaris koordineeris EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu rohkem kui 250 ELi tuletõrjuja ning koordineerimiseksperdi ja meditsiinitöötaja lähetamist Tšiilisse. Et tulla toime viimase kümnendi kõige laastavamate metsa- ja maastikupõlengutega anti ka Kanadale kohest tuletõrjeabi.
