Peamised saavutused
Viimase aasta jooksul on EL koostööd tehes palju saavutanud. Ta on näidanud vastupanuvõime, paindlikkuse ja visiooni olemasolu Euroopa õitsengu tagamisel:
- suurendades energiasõltumatust kava „REPowerEU“ abil ja seistes vastu Venemaa energiasõjale, mille sihtmärgiks on ELi majandus;
- kiirendades roheüleminekut;
- tugevdades ELi positsiooni nullneto eesmärgi saavutamise kampaanias rohelise kokkuleppe tööstuskava kaudu;
- kujundades inimkeskset digiüleminekut Euroopas;
- edendades Euroopa väärtusi ja huve strateegia „Global Gateway“ investeeringute kaudu kogu maailmas;
- tugevdades ühtset turgu ja sotsiaalset turumajandust;
- suurendades ELi konkurentsivõimet taasterahastu „NextGenerationEU“ toel.
Taastatud energiasõltumatus
Venemaa ei rünnanud üksnes Ukrainat, vaid ka Euroopa Liidu majandust, kasutades selleks relvana energiatarneid. Kavaga „REPowerEU“ on EL võtnud eesmärgi saada lahti oma sõltuvusest Venemaa fossiilkütustest ning taastada ja tagada Euroopa pikaajaline ja kestlik energiasõltumatus.
See on olnud ühtne, euroopalik jõupingutus. Liikmesriigid on teinud koostööd, et tagada igale riigile piisav gaasivarustus, samal ajal kui EL on teinud tööd selle nimel, et mitmekesistada oma energiavarustust taskukohaste hindadega.
- Esimese kaheksa sõjakuuga leiti asendus 70 miljardile kuupmeetrile Venemaa torugaasile
- Peatati Venemaa söeimport ja piirati Venemaa naftaimporti
- Täideti Euroopa gaasihoidlad rekordtasemeni, milleks on üle 95%
- Säästeti energiat, vähendades ajavahemikul 2022. aasta augustist 2023. aasta märtsini gaasitarbimist 18%
ELi energiaplatvorm
Komisjon on loonud ka ELi energiaplatvormi, mille abil korraldati liikmesriikide, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Lääne-Balkani riikide esimene ühine gaasiost. Ühisost võimaldas ELil esimest korda kasutada oma kollektiivset poliitilist ja turujõudu, mis andis läbirääkimistel tugevama positsiooni ja tagas turvalised gaasi ja veeldatud maagaasi tarned, koondades nõudlust ja meelitades ligi tarnijaid.
Roheülemineku kiirendamine ja looduse kaitsmine
Taastuvenergia valdkonnas, mis on kava „REPowerEU“ üks peamisi tugisambaid, on energiakriisi ajal tehtud märkimisväärseid edusamme. 2022. aasta jooksul on taastuvenergia kasutuselevõtt kogu ELis kahekordistunud.
EL on töötanud välja päikeseenergia strateegia, millega veelgi kiirendada fotogalvaanilise energia kasutuselevõttu. Samal ajal on EL juhtpositsioonil vesinikumajanduse üleilmses arengus, valmistades ette vesiniku ja gaasi CO2 heite vähendamise paketti.
- 2022. aastal toodeti tuule- ja päikeseenergiast rohkem elektrit kui gaasist
- 2030. aastaks toodetakse fotogalvaanilistest päikeseenergiaseadmetest peaaegu neli korda rohkem energiat kui praegu
Et olla nullneto eesmärgi saavutamise kampaania esirinnas ja tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet, avaldas komisjon 1. veebruaril 2023 rohelise kokkuleppe tööstuskava.
Märtsis tutvustati kolme peamist algatust, millega toetatakse rohelise kokkuleppe tööstuskava:
2023. aasta juunis käivitati Narvas esimene õiglase ülemineku fondi projekt. Sellega rajatakse uus elektrimootorite jaoks vajalike haruldastest muldmetallidest valmistatavate püsimagnetite tehas, mis on esimene selline rajatis väljaspool Aasiat. Tehas seotakse Gröönimaal rajatava uue maardlaga, kujundades sel viisil esimese Euroopa-sisese maardla ja magnetitehase vahelise tarneahela.
Komisjon on jätkanud võitlust looduse taastamise nimel kogu Euroopa Liidus hiljuti kavandatud looduse taastamise määruse ja nullsaaste tegevuskava abil. Samal ajal on ELis vastu võetud raadamist käsitlev määrus, millega hoitakse jätkusuutmatud tooted ELis poeriiulitelt eemal, ning on tehtud edusamme paketi „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamisel.
Roheüleminek mõjutab loomulikult põllumajandustootjaid ja maakogukondi. Aasta alguses jõustunud 2023.–2027. aasta ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetab põllumajandustootjaid ohutu, kvaliteetse ja kestliku toidu tootmisel, säilitades samal ajal maakogukondade elujõulisuse ja mitmekesisuse.
Euroopa digikümnendi edusammud
Digitaalne innovatsioon kujundab majandust hingematva tempoga ümber ning EL on sellega sammu pidamas. Tehisintellekti revolutsioon on saanud reaalsuseks, mistõttu esitas komisjon tehisintellektimääruse ettepaneku juba 2021. aasta aprillis. See aitab tagada, et ELis kasutatavad tehisintellektisüsteemid on ohutud, läbipaistvad, eetilised, erapooletud ja inimkontrolli all.
Euroopa Parlament ja ELi liikmesriigid jõudsid märtsis kokkuleppele Euroopa kiibimääruses ning nõukogu kiitis juuli lõpus määruse ametlikult heaks, tugevdades Euroopa pooljuhiökosüsteemi. Andmete osas, mis on Euroopa digitaalmajanduse liikumapanev jõud, püüame viia ELi Euroopa andmestrateegia abil andmepõhises ühiskonnas juhtpositsioonile. Majandusvaldkonnas esitas komisjon viimase aasta jooksul ka kaks uut ettepanekut, et viia maksed ja finantssektor laiemalt digiajastusse.
Ida-Saksamaal asuval Saksimaal on õnnestunud oma tööstus edukalt ümber kujundada ja kujuneda üheks Euroopa silmapaistvamaks tehnoloogiakeskuseks, kus tegeletakse esmajoones mikroelektroonikaga. ELi rahastus on selles olulist roll mänginud ja aidanud meelitada ligi täiendavaid investeeringuid. Kõige silmapaistvam projekt on uus Infineoni kiibitehas, mille jaoks tehti 5 miljardi euro suurune investeering ja millega luuakse üle 1000 uue kõrget kvalifikatsiooni nõudva töökoha. ELi kiibimääruse alusel eraldatakse eeldatavasti 1 miljard eurot.
- Euroopa kiibimäärusega seotud investeeringute kogusumma on hinnanguliselt üle 43 miljardi euro
- 8 miljardit eurot investeeringuid Prantsusmaale ja Itaaliale esimestesse omataolistesse pooljuhtide masstootmisrajatistesse
- Avaliku sektori vahenditest antav 8,1 miljardit eurot üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide jaoks
Veel üks vahe-eesmärk saavutati 2022. aasta novembris, kui digiplatvormid võtsid digiteenuste määruse jõustudes suurema vastutuse kahju leevendamise ja kasutajate õiguste kaitsmise eest. Digiteenuste määruse jõustamiseks asutas komisjon 2023. aasta aprillis Euroopa algoritmilise läbipaistvuse keskuse (ECAT), mis asub komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses.
Samal kuul parandati digiturgude määruse jõustamisega õiglust ja konkurentsi digiturgudel.
Ühtse turu ja sotsiaalse turumajanduse tugevdamine
Sel aastal tähistasime ühtse turu 30. aastapäeva. Ühtne turg on olnud Euroopa püsiva konkurentsivõime alus. Märtsis esitas komisjon uue pikaajalise lähenemisviisi selle kohta, kuidas EL saaks tugineda oma tugevatele külgedele, edendades jõudsalt arenevaid ettevõtteid, kes suudavad maailmaturul konkureerida, pakkuda atraktiivseid töökohti ja luua üleilmseid standardeid.
Komisjon on sel aastal pakkunud välja ka muid võimalusi ühtse turu toetamiseks ja edasiseks tugevdamiseks. Mais tehti ettepanek, mis kujutab endast tolliliidu kõige põhjalikumat ja ambitsioonikamat reformi alates selle loomisest 1968. aastal. Kuu aega enne seda tegi komisjon ettepaneku uute patendireeglite kohta, millega luuakse läbipaistvam, mõjusam ja tulevikukindlam intellektuaalomandiõiguste raamistik.
Tänavu avati ELi Ühtekuuluvusfondi 363 miljoni euro suuruse toetuse kaasabil Braila sild. Silla pikkus on 2 km, mis teeb sellest pikima silla Doonau kohal, pikima Rumeenias ja pikkuselt kolmanda rippsilla ELis.
ELi majandus on vaatamata viimaste aastate järjestikustele majandusšokkidele jätkuvalt silmatorkavalt vastupidav. 2022. aastal oli majanduskasvu taastumine muljetavaldav – 3,4%. Seda toetas tugev tööturg, kus töötuse määr oli rekordiliselt madal ja tööhõive kasvuteel. See tulemus on suuresti tingitud ELi ja selle liikmesriikide otsustavast tegevusest.
Loomulikult ei sea meie ainulaadne Euroopa mudel esikohale ainult ärivõimalusi, vaid ka ühiskondlikku heaolu, seades majanduse keskmesse inimesed. Sel eesmärgil ja kuna me usume kindlalt sotsiaaldialoogi jõusse, oleme teinud ettepanekuid meetmete kohta, mis tugevdavad sotsiaaldialoogi nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Samal ajal tuleb tagada sotsiaalsete turvavõrkude eesmärgipärasus. Seepärast esitab komisjon soovitused tagada kõigis ELi liikmesriikides piisav miinimumpalk.
Et rohe-, digi- ja demograafiline üleminek oleksid edukad, peab EL tegema suuri investeeringuid elukestvasse õppesse. Seepärast oleme kuulutanud 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks, mille jaoks liikmesriigid on ELi vahenditest eraldanud ligikaudu 65 miljardit eurot.
- 1500 ELi organisatsiooni on liitunud 14 tööstusökosüsteemiga
- 160 miljonit eurot on investeeritud oskustega seotud algatustesse
- Praeguseks on täiendus- ja ümberõpet saanud 2 miljonit inimest
- Ajakohastatud või välja arendatud on 15 500 koolitusprogrammi
Taasterahastu „NextGenerationEU“ ja ELi investeeringute suurendamine
Euroopa 800 miljardi euro suurune ühisinvesteering taasterahastusse „NextGenerationEU“ on võimaldanud 2022. ja 2023. aastal teha algust käegakatsutavate kohapealsete projektidega, mille abil ehitada üles kestlik, vastupanu- ja konkurentsivõimeline Euroopa ning tagada kõigi ELi elanike õitseng.
Taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes on taaste- ja vastupidavusrahastu, mille kaudu tehakse ELi liikmesriikidele kättesaadavaks ohtrad rahalised vahendid. Liikmesriigid saavad neid vahendeid kasutada ümberkujundavate reformide ja investeeringute elluviimiseks, et muuta Euroopa majandust ja ühiskonnaelu tulevaste põlvkondade jaoks. Rahastu rakendamine jätkub täiskiirusel.
Üks Soome taaste- ja vastupidavuskava suurimaid abisaajaid on Solar Foods, idufirma, mis toodab keskkonnahoidliku vesiniku abil toimuva bioloogilise protsessi kaudu valku. Patenteeritud „soleiini“ võib kasutada mis tahes toidu tootmiseks peaaegu ei millestki. See ei ole ulme – idufirma saab 33,6 miljonit eurot näidistehase jaoks Soomes Vantaas.
Strateegia „Global Gateway“ ja uued üleilmsed investeeringud
ELil on jätkuvalt keskne roll selles, et ehitada üles vastupanuvõimeline, kestlik ja üha kasvav maailmamajandus, mis lubaks kõigil majanduskasvust osa saada. Selleks on komisjon võtnud strateegia „Global Gateway“ raames vastu 300 miljardi euro suuruse üleilmse haardega kestlike investeeringute kava, millega toetatakse tipptasemel taristuprojekte, mis aitavad tekitada töökohti, edendada püsivat majanduskasvu ja luua väärtust kohalikul tasandil.
Aafrika-Euroopa investeerimispaketi näol jõuti strateegia „Global Gateway“ rakendamisega esimese suurema verstapostini. Pool strateegia „Global Gateway“ esialgsest investeeringust (ligikaudu 150 miljardit eurot) on ette nähtud koostöös Aafrika partneritega korraldatavate projektide jaoks. Sellest ajast alates on tehtud algust strateegia „Global Gateway“ rakendamisega Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, kuhu EL ja tema liikmesriigid investeerivad president von der Leyeni sõnul üle 45 miljardi euro.
ELi uus kaubandusstrateegia
Kaubandus- ja tehnoloogianõukogud
EL on rahvusvahelise koostöö vaimus loonud Ameerika Ühendriikide ja Indiaga kaubandus- ja tehnoloogianõukogud, et edendada viljakat koostööd ja lahendada ühiseid probleeme.
Ülemaailmne kaubandus
Hoolimata raputusest, mida pandeemia põhjustas tarneahelatele, ja sellele järgnenud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu, on EL suutnud hoida kaubavahetuse peamiste kaubanduspartneritega avatuna ja teha käegakatsutavaid edusamme. Tšiili ja Uus-Meremaaga viidi edukalt lõpule läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle. Samasugused läbirääkimised jätkusid Austraalia, Mercosuri, Mehhiko, India ja Indoneesiaga.
Majandusjulgeolek
20. juunil esitasid komisjon ja kõrge esindaja uue Euroopa majandusjulgeoleku strateegia. Strateegias on tähelepanu keskmes see, kuidas suurenenud geopoliitiliste pingete ja kiirenenud tehnoloogiamuutuste tingimustes minimeerida riske, mis tulenevad teatavatest majanduslikest voogudest, ja samas säilitada majanduse maksimaalne avatus ja dünaamilisus.
