ELi vastus Ukraina-vastasele Venemaa agressioonisõjale on olnud selge ja peab seda olema ka edaspidi.
ELi püüdlused töötada õiglase rahu nimel:
- annab abi ja toetab Ukraina rahvast;
- aitab säilitada elutähtsat taristut Ukrainas;
- näitab Ukraina suhtes üles solidaarsust ning kasutab selleks täielikult ära oma majanduse ja rahanduse võimalused;
- aitab Ukrainal end kaitsta, tarnib Ukrainale sõjavarustust ja koolitab Ukraina sõdureid;
- võtab Venemaa vastutusele ja kehtestab sanktsioonid Venemaa sõjamasina nõrgestamiseks;
- korraldab ülesehitustööd ja toetab Ukrainat teel Euroopasse.
Abi ja toetuse andmine Ukraina rahvale
4. märtsil 2022, vaid mõni päev pärast Venemaa sissetungi algust, võttis EL esimest korda ajaloos kasutusele ajutise kaitse direktiivi. Ukraina pagulastele anti ELis õigused, sealhulgas elamisload, juurdepääs tööturule, eluase, võimalus saada arstiabi ja lastele võimalus jätkata õpinguid.
ELi liikmesriikide elanikud on võtnud oma kodudes vastu miljoneid Ukraina sõjapõgenikke, pakkudes ajutist kaitset ligikaudu neljale miljonile inimesele.
- Ukrainas on rohkem kui 5 miljonitriigisisest põgenikku
- Ligikaudu 20% Ukraina lastest on leidnud ELis turvalise varjupaiga
Alates 2023. aasta jaanuarist:
- rahaline abi on jõudnud 2,9 miljoni inimeseni;
- rohkem kui 4 miljonile inimesele on antud toiduabi;
- 1,1 miljoni inimese jaoks on tehtud kättesaadavaks elutähtsad teenused;
- 5,6 miljonit inimest on saanud arstiabi ja meditsiinitooteid;
- peaaegu 3,3 miljonit inimest on saanud uuesti juurdepääsu puhtale veele ning esmastele hügieeni- ja sanitaarteenustele.
Sõja eest põgenevate pagulaste toetamine
CARE algatuste (ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas ja paindlik abi territooriumidele) abil on õnnestunud muuta ühtekuuluvuspoliitika oluliselt paindlikumaks, nii et 2014.–2020. aasta vahenditest sai Venemaa sissetungi eest põgenevate pagulaste toetamiseks ümber tõsta kuni 17 miljardit eurot.
ELi elanikkonnakaitse mehhanism
ELi elanikkonnakaitse mehhanismi aktiveerimise kaudu on EL suunanud Ukrainale abi kõigilt 27 ELi liikmesriigilt, samuti Islandilt, Põhja-Makedoonialt, Norralt, Serbialt ja Türgilt.
- Rohkem kui 2500 edukat meditsiinilise evakuatsiooni operatsiooni
- Üle on antud rohkem kui 94 000 tonni mitterahalist abi hinnanguliselt 760 miljoni euro eest
ELi majandusliku ja rahandusliku potentsiaali täielik ärakasutamine
ELi ja Ukraina solidaarsuskoridorid on võimaldanud koguni 49 miljoni tonni Ukraina põllumajandustoodete eksporti. Need elutähtsad koridorid võimaldavad põllumajandustoodete ekspordi kõrval ka vajalike kaupade importi. Nende koridoride kaudu toimunud kaubavahetuse rahaline väärtus on hinnanguliselt 99 miljardit eurot.
2023. aasta veebruaris sõlmisid komisjon ja Ukraina märgilise kokkuleppe, millega Ukraina ühines ühtse turu programmiga, mille abil hõlbustatakse Ukraina pääsu ELi turule, edendatakse soodsat ettevõtluskeskkonda ja stimuleeritakse pikaajalist kestlikku majanduskasvu.
76 miljardi euroga on EL ja selle liikmesriigid toetanud Ukrainat ja selle rahvast
38,8 miljardit eurot Ukraina üldise majandusliku, ühiskondliku ja rahalise vastupanuvõime tugevdamiseks
20 miljardit eurot sõjalise abi meetmetena Ukraina relvajõudude abistamiseks
- 2023
EL teeb Ukrainale kättesaadavaks toetuspaketi väga soodsate laenude vormis, mille suurus ulatub ligi 18 miljardi euroni. Tänu sellele on Ukrainal võimalik jätkata palkade ja pensionide maksmist ning säilitada ümberasunud inimeste jaoks olulised avalikud teenused, nagu haiglad, koolid ja eluase. Samuti aitab see tagada makromajanduslikku stabiilsust ja taastada hävitatud elutähtsat taristut.
- 2022
EL eraldas Ukrainale 7,2 miljardi eurot makromajanduslikku finantsabi, mille abil tagada riigi valitsuse jätkuv toimimine ja avalike teenuste osutamine.
Elutähtsa taristu säilitamine
Tuumaohutus
Kuna Venemaa ohustab jätkuvalt tsiviilotstarbelisi tuumarajatisi, on EL andnud Ukrainale rescEU strateegilisest varust rohkem kui 54,8 miljoni euro eest materiaalset tuumaohutusega seotud abi, nagu taastevarustust ja laboreid.
Energia
Venemaa jultunud rünnakutele Ukraina energiataristu vastu järgnesid kiiresti ELi erakorralised meetmed. Juba sõja alguses tegi EL otsustava sammu Ukraina ja Moldova elektrisüsteemide stabiliseerimiseks, sünkroniseerides nende elektrivõrgud Euroopa mandriosa võrguga.
Telekommunikatsiooniteenused
Euroopa Komisjon pidas ELi ja Ukraina telekommunikatsioonivõrgu operaatoritega edukaid läbirääkimisi, mille tulemusena oli Ukraina pagulastel võimalik helistada oma mobiiltelefonilt kolme kuu jooksul minimaalsete rändlustasudega või hoopis ilma nendeta. Lisaks rändluse taskukohaseks muutmisele on EL jaganud varjupaika otsivatele ukrainlastele 2,5 miljonit SIM-kaarti ning loonud piiripunktidesse ja vastuvõtukeskustesse WiFi-alad.
5,6 miljardi euro suuruse rahastusega Euroopa rahutagamisrahastu on võimaldanud tarnida tanke, helikoptereid, õhukaitsesüsteeme, rakette ja laskemoona.
Euroopa Liidu sõjalise abi missioon on juba õpetanud välja rohkem kui 25 000 Ukraina sõdurit. EL liigub kindlalt eesmärgi poole õpetada aasta lõpuks täielikult välja 30 000 Ukraina sõdurit.
2023. aasta juulis jõustus laskemoona tootmist toetav määrus. Sellega nähakse ette sihtmeetmed laskemoona tootmise suurendamiseks ja turvaliste laskemoonatarnete tagamiseks Euroopas.
EL tugevdas Ukraina küberkerksust 10 miljoni euroga, tehes investeeringuid seadmetesse, tarkvarasse ja muudesse seotud valdkondadesse.
Venemaa vastutusele võtmine
Praegu uurib Ukraina peaprokuratuur enam kui 100 000 juhtumit, kus väidetavalt on toime pandud sõjakuritegu või kuritegu inimsuse vastu – kaks kuriteoliiki, mida peetakse rahvusvahelise õiguse kõige raskemaks rikkumiseks. Kuna asitõendeid tuleb pidevalt juurde, on EL pühendunud sellele, et toetada nende kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist.
Et aidata Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul uurida Venemaa poolt toime pandud sõjakuritegusid, eraldab EL 7,5 miljonit eurot. Komisjon toetas ka seda, et loodaks rahvusvaheline keskus Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest vastutusele võtmiseks. 2023. aasta juulis tegevust alustanud keskus toetab ja tõhustab käimasolevaid ja tulevasi agressioonikuriteo uurimisi. Samuti aitab see Venemaa agressiooni algusest alates kogutud tõendeid jagada ja analüüsida.
Konstantin Gudauskas, kelle isa on leedukas ja ema kasahh, reisis oma Kasahstani passi abil Ukraina okupeeritud aladel ringi ning aitas päästa Kiievi piirkonnas ja muu hulgas Butšas üle 200 inimese. Ukrainlased nimetasid ta „Butša ingliks“.
Sanktsioonid, millega nõrgestada Venemaa sõjamasinat
EL on Venemaa vastu kehtestanud 11 võimsat sanktsioonide paketti
Need sanktsioonid jõuavad Venemaa majanduse keskmesse, jättes ta ilma peamistest tehnoloogiatest ja turgudest ning pärssides Kremli suutlikkust sõda pidada ja seda rahastada.
- Ligi 1800 isikut ja üksust, kelle suhtes EL on sanktsioonid kehtestanud
- Üle 24 miljardi euro väärtuses külmutatud varasid, mis kuuluvad ELis Venemaa üksikisikutele
- Ligikaudu 70% Venemaa pangandussüsteemi varadest on nüüd allutatud rangetele sanktsioonidele
- Rohkem kui 200 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid on kõrvaldatud ELis kasutusest
EL on vastu võtnud sanktsioonid ka Valgevene vastu vastusena viimase osalemisele sissetungis Ukrainasse. Sanktsioneeritud on ka Iraani, sest viimane on valmistanud ja tarninud Ukraina ründamisel kasutatud mehitamata õhusõidukeid. EL on kehtestanud ka range kõrvalehoidmise vastase klausli, mis keelab ELi kodanikel ja ettevõtjatel sanktsioonidest teadlikult ja tahtlikult kõrvale hoida.
Ülesehitustöö ja Ukraina tee Euroopasse
Ukraina tulevik on Euroopa Liidus. See lubadus öeldi uuesti välja 2023. aasta veebruaris ELi ja Ukraina tippkohtumisel ja Euroopa Komisjoni volinike kolleegiumi ja Ukraina valitsuse vahel esmakordselt selles formaadis toimunud kohtumisel. Alates 2022. aasta juunist on Ukrainal olnud ELi kandidaatriigi staatus, mis on olnud seotud tingimusega, et ta viib ellu olulisi reforme. Oma arvamuses Ukraina ELi liikmestaatuse taotluse kohta tõi komisjon välja vajalikud reformimeetmed, mille elluviimisel on Ukraina teinud edusamme.
Vaatamata jätkuvale sõjale on EL juba praegu teinud algust Ukraina ülesehitamise aluste kujundamisega ning alustatud on rahvusvahelisi jõupingutusi.
- Kahjustatud või hävinud on rohkem kui 2800 haridusasutust
- 100 miljonit eurot ELilt Ukraina kahjustatud koolide taastamiseks
- 14 miljonit eurot ning lisaks on 11 ELi liikmesriiki annetanud kampaania „Koolibussid Ukrainale“ raames 300 bussi, millega tagada Ukraina lastele turvaline koolitee
- Venemaa agressioon on mõjutanud 5,7 miljonit kooliealist last
- Juuni 2023
Tehti ettepanek luua ELi 2024.–2027. aasta eelarve raames kuni 50 miljardi euro suurune Ukraina toetusrahastu, millega rahuldada nii kiireid taastamisvajadusi kui ka keskpika perioodi moderniseerimispüüdlusi, et viia ellu peamised reformid teel ELiga ühinemise suunas
- Jaanuar 2023
Käivitati asutustevaheline abi koordineerimise platvorm hõlbustamaks koordineerimist rahvusvaheliste rahastajate ja finantsorganisatsioonide vahel, et tagada toetuse andmine sidusal, läbipaistval ja vastutustundlikul viisil
- Oktoober 2022
Komisjon ja G7 eesistujariik Saksamaa korraldasid Berliinis rahvusvahelise ekspertide konverentsi Ukraina taastamise, ülesehitamise ja moderniseerimise teemal
Horvaatia demineerijad juba jagavad oma oskusi Ukraina ekspertidega. 1990. aastatel toimunud sõja tagajärjel on Horvaatia ainus ELi riik, millel tuleb veel praegugi jätkata oma maa demineerimist, saades selleks ELilt kuni 2027. aastani 120 miljonit eurot toetust. Koos valusa sõjakogemusega on Horvaatia omandanud väärtusliku pädevuse, mis võimaldab panustada ka Ukraina taastumisse ja ülesehitusse.
Uus etapp Euroopa ühendamisel
Putini agressioonisõja järelmõju jõudis kohe ELi kuue Lääne-Balkani partnerini. EL laiendas ELis kehtivaid solidaarsusmeetmeid ka Lääne-Balkani partneritele. 2022. aasta detsembris toimus ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumine, mis esimest korda ajaloos viidi läbi Lääne-Balkanil. 2023. aasta juunis avaldas president von der Leyen uue Lääne-Balkani majanduskasvu kava.
Euroopa kaitse tugevdamine
Venemaa jätkuva ja tajutava ohu taustal pöörati ELi ja NATO strateegilises partnerluses uus lehekülg, kui 2023. aasta jaanuaris allkirjastati ELi ja NATO koostööd käsitlev ühisdeklaratsioon.
Viinud ühinemisläbirääkimised lõpule, allkirjastasid Soome ja Rootsi 5. juulil 2022 NATO ühinemisprotokolli. Soome ühines NATOga ametlikult 4. aprillil 2023, saades selle 31. liikmesriigiks.
Samuti on hoogustunud ELi kaitsekoostöö. 1. juunil 2022 toimunud referendumil toetasid Taani valijad Taani ühinemist ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, lõpetades 30-aastase perioodi, mille kestel Taani oli jäänud ELi kaitsekoostööst kõrvale.
2021. aastal lõi komisjon Euroopa Kaitsefondi ja on seda sestpeale edukalt rakendanud. Praeguseks on selle kaudu projektidesse investeeritud üle 3 miljardi euro, mis on investeering homsesse kaitsetehnoloogiasse ja -süsteemidesse. 2023. aastal eraldatakse fondist veel 1,2 miljardit eurot projektidele sellistes olulistes kaitsevaldkondades nagu kosmose olukorrateadlikkus, ülehelikiirusega rakettide tõrje ja Euroopa patrullikorveti prototüübi väljatöötamine.
