Koroonaviiruse pandeemia on häirinud miljonite inimeste elu kogu maailmas. Kriisi ulatus oli selline, et ainult liiduna suutsime astuda sellele oma kodanike heaks asjakohaselt vastu ja juhtida rahvusvahelist solidaarsust, et ohutud vaktsiinid jõuaksid igasse maailmanurka.
Euroopa Komisjon on võidelnud pandeemia vastu kolmel rindel:
- Keskendusime koroonaviiruse leviku piiramisele, pakkudes vaktsiine võimalikult paljudele inimestele.
- Reageerisime majandusšokile enneolematu taastekavaga.
- Oleme püsinud rohe- ja digipöörde kursil.
Heakskiitmise ajakava: ohutud ja tõhusad COVID-19 vaktsiinid
- 21. detsember 2020BioNTech-Pfizer
- 6. jaanuar 2021Moderna
- 29. jaanuar 2021AstraZeneca
- 11. märts 2021Johnson & Johnson
- 20. detsember 2021Novavax
- 24. juuni 2022Valneva
Kiired vastusammud viirusele
Pandeemia alguses sõlmis komisjon liikmesriikide nimel vaktsiinitootjatega eelostulepingud. Tänu niisugusele ettenägelikkusele ja võimele tagada vaktsiinitarned on Euroopa sajandi rängima pandeemiaga toime tulnud.
Kuidas seda tehti?
Komisjon rahastas osa vaktsiinitootjate kuludest 2,7 miljardi euro suurusest erakorralise toetuse rahastamisvahendist. Vastutasuks kindlustas komisjon enda jaoks kokkulepitud arvu vaktsiinidoose, tarneaja ja hinna. Niiviisi aitas komisjon kaasa sellele, et rekordilise aja jooksul töötati välja ja asuti tootma ohutuid ja tõhusaid vaktsiine.
Kui 2022. aasta sügisel peaksid ilmuma uued viirusevariandid ja kohandatud vaktsiinid on selleks ajaks heaks kiidetud, saab EL BioNTech-Pfizerilt ja Modernalt kohandatud vaktsiinid kohe kätte.
Kodanike tervise kaitse nõuab ka raviviise. COVID-19 patsiendid vajavad ravi, et võidelda haiguse vastu, vähendada haiglaravi vajadust ja hoida ära inimohvreid. ELi COVID-19 ravistrateegiaga toetatakse ravimite väljatöötamist ja kättesaadavust, sealhulgas haigusest taastuvate patsientide jaoks.
Oktoobris 2021 lõi komisjon kümnest potentsiaalsest COVID-19 ravimist koosneva portfelli. 2022. aasta maikuuks oli kaheksa COVID-19 ravimit saanud loa ja samuti oli tootjatega sõlmitud mitu COVID-19 ravimite ühishanke lepingut, et teha COVID-19 ravimid liikmesriikidele kättesaadavaks.
Ülemaailmne koostöö ja solidaarsus
Algusest peale on komisjon pandeemia vastu võitlemisel panustanud rahvusvahelisse koostöösse. Meist on saanud suurim COVID-19 vaktsiinide tarnija maailmas ja COVAXi – üleilmse algatuse, mille eesmärk on võrdne juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele – üks peamisi rahastajaid.
- ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisel veebruaris 2022 lubas EL eraldada 425 miljonit eurot, et aidata kiirendada Aafrikas vaktsineerimise tempot.
- Mais 2022 toimunud teisel ülemaailmsel COVID-19 tippkohtumisel lubas komisjoni president Ursula von der Leyen eraldada ülemaailmsele pandeemiaks valmisoleku fondile 450 miljonit eurot.
- Piirkondlikul tasandil toetab EL Aafrika Ravimiameti loomist. Riiklikul tasandil keskendutakse tootmisvõimsuse suurendamisele ja sobiva investeerimiskeskkonna loomisele.
Lisaks on EL olnud esirinnas ka üleilmse kaubanduse kohandamises koroonaviiruse pandeemia taustal. Juunis 2022 toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni 12. ministrite konverentsil leppisid liikmed kokku, et loobuvad COVID-19 vaktsiinide puhul teatavatest intellektuaalomandialastest kohustustest.
Koroonaviiruse pandeemia on digiajastu esimene pandeemia. ELi digitaalne COVID-tõend on kiiresti saanud üleilmseks standardiks. 2021. aasta juunis vastu võetud süsteemiga kehtestati vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise ühine raamistik. Alates süsteemi töölehakkamisest on kogu ELis välja antud üle 2 miljardi tõendi.
ELi digitaalne COVID-tõend oli ELi vastumeetmete seas väga oluline uuendus ja sai kiiresti üleilmseks standardiks, mis aitas taastada ohutu rahvusvahelise reisimise. 2022. aasta augusti seisuga on 1,6 miljardil inimesel üle kogu maailma võimalik rahvusvaheliste reiside puhul kasutada ELi digitaalset COVID-tõendit.
EL kehtestas üleilmse standardi: lisaks ELi 27 liikmesriigile on süsteemiga ühinenud 48 ELi mittekuuluvat riiki ja territooriumi viies maailmajaos.
Aastal 2020 otsustas Iirimaalt pärit kuueaastane Adam King, kes kannatab luude hapruse all, saata koroonaviiruse pandeemia aegse lootuse sümbolina üle maailma virtuaalse kallistuse. Tema idee jõudis kaugete maade taha ning aitas meil kõigil ühiselt paraneda.
ELi digitaalse COVID-tõendi kõrval lõi komisjon ka veebi- ja mobiilirakenduse Re-open EU, mis aitab eurooplastel leida 24 keeles ajakohast teavet Euroopa riikide reisi- ja tervishoiumeetmete kohta.
Et riiklikud kontaktijälgimisrakendused saaksid piiriüleselt teavet vahetada, lõi komisjon Euroopa koostalitlusvõime lüüsiteenuse. 2021. aasta sügiseks oli Euroopa lüüsiteenuse kaudu vahetanud andmeid riskikontaktide kohta 19 liikmesriiki, kelle vastavaid riiklikke rakendusi oli alla laaditud üle 70 miljoni korra.
Elurikkuse kadu ja kliimamuutused on muutnud viiruste loomadelt inimesele kandumise lihtsamaks. Uue pandeemia korral peavad kõik liikmesriigid olema võrdselt ette valmistatud ja reageerimisvõimelised. Seepärast pani komisjon aluse Euroopa terviseliidule.
Tugeva Euroopa terviseliidu loomine:
- kaitseb ELi kodanike tervist
- annab ELile ja selle liikmesriikidele vahendid tulevaste pandeemiate ennetamiseks ja ohjamiseks
- tugevdab Euroopa tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet.
Uus tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) aitab välja töötada, toota ja varuda ravimeid, vaktsiine ja muid meditsiinilisi vastumeetmeid, näiteks isikukaitsevahendeid.
Alates oma loomisest on HERA:
- moodustanud COVID-19 variantide eksperdirühma, et jälgida mutatsioone
- ostnud vaktsiine ahvirõugete vastu
- moodustanud võrgustiku EU FAB – vaktsiini- ravimitootjate tootmisvõimsuste võrgustiku hädaolukordadele reageerimiseks
- hakanud varuma seadmeid ja ravimeid keemia- ja tuumaohtude vastu
Eestis asutas Johanna-Maria Lehtme mittetulundusühingu „Slava Ukraini“, mis on toimetanud Ukrainasse üle 60 kiirabiauto täis meditsiinitarbeid ja muud abi, mida on vaja elude päästmiseks.
Pandeemial on ELis jätkuvalt suur mõju patsientidele, meditsiinitöötajatele ja tervishoiusüsteemidele. Seepärast ei ole programm „EL tervise heaks“ ette nähtud üksnes kriisireageerimiseks, vaid tegeleb tervishoiusüsteemide vastupanuvõimega laiemalt. Pandeemia ajal saadud õppetundide tõttu investeeritakse programmi „EL tervise heaks“ raames 5,3 miljardit eurot liikmesriikide tervishoiusüsteemide tugevdamiseks.
Novembris 2020 vastu võetud Euroopa ravimistrateegias on esitatud konkreetsed algatused, millega tagada patsientide juurdepääs ohututele, kvaliteetsetele ja taskukohastele ravimitele ja võtta käsile rahuldamata ravivajadused. Samuti püütakse sellega suurendada varustuskindlust, leevendada raviminappust ja edendada ELi strateegilist autonoomiat. Märtsis 2022 suurendati Euroopa Ravimiameti volitusi, et amet saaks paremini jälgida ja leevendada esmatähtsate ravimite nappust.
Uue Euroopa terviseandmeruumiga on komisjon astunud ajaloolise sammu digitaalse tervishoiu poole ELis. Sellega annab komisjon kodanikele täieliku kontrolli nende terviseandmete üle ja võimaldab parandada kogu ELis tervishoiuteenuseid. Samuti edendatakse sellega tõelist Euroopa digitaalsete tervishoiuteenuste ja -toodete ühtset turgu, pakkudes raamistikku terviseandmete kasutamiseks teadusuuringutes, innovatsioonis, poliitikakujunduses ja reguleerimises. See on hindamatu varasalv teadlaste, uuringute läbiviijate, novaatorite ja poliitikakujundajate jaoks, kes tegutsevad uuenduslike elupäästvate ravimeetodite vallas.
