Juba oma ametiajal kümnendal päeval esitas von der Leyeni komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe – tegevuskava, mille kohaselt Euroopa saaks 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja mille kohaselt rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Sestsaadik on EL veel hoogsamalt tegutsenud, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, investeerida rohetehnoloogiatesse ja kaitsta looduskeskkonda.
Seda hoolimata pandeemiast ja Venemaa sõjast Ukraina vastu. Oleme haaranud võimalusest, mis tuleb ette ainult korra inimpõlve jooksul, ja suurendanud rohepöördealaseid jõupingutusi. Nüüd teeme sama kavaga „REPowerEU“. Lõppude-lõpuks ei ole mitte üksnes ELis elavate inimeste tervis sõltuv meie planeedi tervisest, vaid ka ELi energiajulgeolek sõltub jõulisest üleminekust taastuvenergiale.
Euroopa roheline kokkulepe
Euroopa roheline kokkulepe on maailma kõige laiahaardelisem üleminekukava ja tänu kliimamäärusele on Euroopa Liidu 2050. aasta eesmärkidest saanud siduvad õiguslikud kohustused. Paketiga „Eesmärk 55“, mille komisjon esitas suvel 2021, oleme visandanud konkreetsed sammud oma eesmärkide saavutamiseks ning taasterahastu „NextGenerationEU“ abil on meil olemas investeeringud. Nüüd on aeg need eesmärgid hoogsalt ellu viia, kasutades järgmisi instrumente, nagu on näidatud alljärgneval graafikul ja tekstis:
Pakett „Eesmärk 55“, sealhulgas heitkogustega kauplemise süsteem, õigusnormid ja sihttasemed | Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism | Alternatiivkütuste ja neid võimaldava taristu kasutuselevõtt transpordis | ELi kestlike tegevusalade taksonoomia | Renoveerimislaine | Metsastrateegia | Strateegia „Talust taldrikule“ | Nullsaaste | Säästva ja aruka liikuvuse strateegia | Ringmajanduse pakett | Elurikkuse strateegia
Märtsis 2022 esitas komisjon ettepanekute paketi, mis lähtub olemasolevatest ökodisaininõuetest ja millega muudetakse kestlikud tooted ELi turul normiks. Uute õigusnormidega muudetakse tooted vastupidavamaks, korduskasutatavaks, ajakohastatavaks, parandatavaks, ringlussevõetavaks ning energia- ja ressursitõhusaks. Samuti on komisjon esitanud plaani, mille kohaselt muuta tekstiiltooted kestlikumaks, ja uued normid, millega tagatakse, et tarbijad on teadlikud toodete keskkonnasäästlikkusest ja paremini kaitstud rohepesu eest.
Märtsis 2021 avaldas komisjon mahepõllumajandussektori arendamise tegevuskava. See aitab ELi põllumajandustootjatel saavutada eesmärgi tuua 2030. aastaks 25% põllumajandusmaast mahepõllumajanduse alla ning suurendada oluliselt mahevesiviljeluse osakaalu. Tegevuskavas esitatakse konkreetsed meetmed nii mahetoodete tarbimise kui ka nende tootmise edendamiseks ning ühtaegu sektori kestlikkuse suurendamiseks.
Juunis 2022 esitas komisjon kaks uut õigusakti ettepanekut looduse taastamiseks kõikjal ELis. Kavandatav looduse taastamise määrus on oluline samm selleks, et hoida ära kliimamuutuste ja elurikkuse kao halvimaid tagajärgi. Sellega nähakse ette ELi märgalade, jõgede, metsade, rohumaade, mereökosüsteemide ja linnakeskkonna ning neis elunevate liikide taastamine.
Mõkola Harõtonov, kes juhib Dnipro mahepõllumajanduse ja keskkonnakaitse keskust, jätkab Hispaanias Kataloonias väetiste uurimist, sest ta soovib aidata Ukrainat uuesti üles ehitada.
Samal ajal vähendatakse hiljutise ettepaneku kohaste keemilisi pestitsiide käsitlevate normidega pestitsiidikasutust, vähendatakse ELi toidusüsteemi ökoloogilist jalajälge, kaitstakse kodanike ja põllumajandustöötajate tervist ja heaolu ning aidatakse leevendada mulla seisundi halvenemisest ja pestitsiidide tagajärjel tolmeldajate kadumisest tingitud majanduslikku kahju.
Uus Euroopa Bauhaus
Just vajadus leida kliimamuutuste vastu võitlemisel koosloomelisi alt-üles-lahendusi on põhjus, miks president von der Leyen tegi aastal 2020 algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“. Tegemist on liikumisega, millega muudetakse rohepööre kodanike igapäevaelus kestlikuks ja kaasavaks kogemuseks. See aitab tuua esile, et Euroopa rohekokkulepe ei seisne üksnes loovate ja tulemuslike lahenduste väljapakkumises kliimamuutuste leevendamiseks, vaid loob ühtlasi võimaluse parandada kodude, alevite ja linnade planeeringu ja ehituse kaudu inimeste elujärge.
Et pakkuda kasvavale liikumisele võimalusi kasutada avalikku ruumi, avas komisjon 2022. aasta kevadel Uue Euroopa Bauhausi labori ja korraldas suvel Uue Euroopa Bauhausi festivali. Labor katsetab vahendeid, lahendusi ja poliitikameetmeid, millega hõlbustada rohepööret kohalikul tasandil.
*Taasühinemine loodusega | Kuuluvustunde taastamine | Esimus enim toetust vajavatele kohtadele ja inimestele | Ringluspõhise tööstusökosüsteemi kujundamine ja olelusringipõhise mõtteviisi toetamine
Teerajaja maailmaareenil
2021. aasta novembris Glasgow’s toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP26) nõudis Euroopa Liit olulisi edusamme Pariisi kokkuleppe rakendamisel, et ülemaailmne eesmärk hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C oleks jätkuvalt saavutatav. ELi liidripositsioon väga uuendusliku tööstuspiirkonnana inspireerib ka ümberkaudseid riike tegutsema.
Juunis 2022 lisas komisjon oma kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse kestlikkuse kriteeriumid. Olles vaadanud läbi oma kaubanduslepingute kestliku arengu aspektid, teeb EL oma kaubanduspartneritega tihedamalt koostööd, et täita ja rakendada kestlikkuse põhikriteeriume, sh Pariisi kokkulepet ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööõiguse konventsioone. ELi ja Uus-Meremaa vahel 1. juulil 2022 sõlmitud kaubandusleping on selle esimeseks näiteks. Leping sisaldab kaubanduse ja kestlikkuse vallas mitmeid uuenduslikke sätteid ning selles nähakse ette Pariisi kokkuleppe järgimisega seotud sanktsioonid.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni 12. ministrite konverentsil, mis toimus samuti juunis, aitas EL saavutada pöördelise tähtsusega kokkuleppe, millega püütakse kõikjal maailmas kaotada kahjulikud kalandussubsiidiumid. Kokkuleppega keelatakse subsiidiumide andmine ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning ülepüütud kalavarudele. Selle kokkuleppe täitmise tagamiseks oleme avaldanud oma uue rahvusvahelise ookeanide majandamise tegevuskava.
