Rohe- ja digipöörde keskmes peab olema sotsiaalne õiglus. See tähendab nende üleminekute sotsiaalse ja majandusliku mõjuga tegelemist ning konkreetsemalt keskendumist piirkondadele, tööstusharudele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate probleemidega.
Seepärast lõi von der Leyeni juhitav komisjon õiglase ülemineku mehhanismi. See on ELi peamine vahend õiglase ülemineku tagamiseks. Sellega võetakse 2027. aastaks sihtotstarbelise toetuse andmiseks kasutusele kuni 55 miljardit eurot.
Hoolimata pandeemiast ja Venemaa sõjast Ukraina vastu, on EL suutnud säilitada tööhõivet. Seda tänu lühiajalise paindlikkuse ja pikaajalise visiooni ühendamisele, mille heaks näiteks on eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA).
TERA aitas tööandjatel säilitada töökohad, võimaldades liikumispiirangute ajal maksta kinni töötajate palga. 2021. aastal jätkati TERA abil töökohtade kaitsmist ning pandi samal ajal alus majanduse jõulisele taastumisele.
Täiendavad vahendid majanduse kaasavaks taastamiseks
„NextGenerationEU“ on 800 miljardi euro suuruse eelarvega taasterahastu, mis aitab leevendada koroonaviiruse pandeemia põhjustatud vahetut majanduslikku ja sotsiaalset kahju. Selle abil toetatakse ettevõtteid ja ettevõtluse arengut, tugevdatakse tervishoiusüsteemi, rahastatakse koolitusprogramme ja tööhõivekavasid ning pakutakse abivajajatele koolivarustust ja materiaalset abi. Üks suuremaid uue taasterahastu „NextGenerationEU“ alla kuuluvaid programme on REACT-EU, millest toetatakse taastumist kõikjal ELis, hoogustades majanduskasvu vähem arenenud piirkondades.
Ka riigiabi oli oluline osa komisjoni majanduslikest vastumeetmetest pandeemiale. Alates kriisi algusest on komisjon heaks kiitnud ligi 1010 riiklikku meedet, mille hinnanguline kogusumma on ligikaudu 3,2 triljonit eurot. COVIDi riigiabi ajutine raamistik kaotati järk-järgult 30. juuniks 2022.
2021. aasta novembris võttis komisjon vastu teatise uute probleemide lahendamist toetava konkurentsipoliitika kohta. Selles rõhutatakse konkurentsipoliitika olulist rolli Euroopa taastumise, rohe- ja digipöörde ning vastupidava ühtse turu poole liikumisel.
Tugev sotsiaalne turumajandus, kus esikohal on inimeste heaolu, on tehnoloogiakeskses ja pandeemiajärgses maailmas kõige vastupidavam mudel. Seepärast võeti 2021. aasta märtsis vastu Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava. Kavas pakuti ELile 2030. aastaks välja kolm peamist ambitsioonikat eesmärki:
Rühm Varssavi elanikke avas kaupluse „Pulawska 20“, et koguda ja tarnida tasuta toitu, kosmeetikat ja rõivaid Ukraina pagulastele ja riigi sees ümberasunutele.
Euroopa oskuste tegevuskava on viieaastane kava, mille eesmärk on aidata üksikisikutel ja ettevõtetel arendada oskusi, täita tööhõivelünki ning edendada keskkonnahoidlikumat ja digitaalsemat majandust. 2020. aasta novembris käivitatud oskuste pakt toob kokku ettevõtted, töötajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid, koolitajad ja tööturuasutused, et teha kindlaks, milliseid oskusi eri sektorites vajatakse, ja võtta kohustusi töötajate ümberõppeks. Praeguseks on paktiga liitunud üle 600 organisatsiooni, kes on lubanud aidata kaasa 1,5 miljoni inimese oskuste täiendamisele.
2022. aasta juunis võttis nõukogu vastu soovitused isiklike õppekontode ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta. Tagamaks, et Euroopa haridus on jätkuvalt maailmatasemel, käivitas komisjon Euroopa ülikoolide strateegia, mis parandab ulatuslikuma ja tihedama riikidevahelise koostöö kaudu oluliselt ELi kõrgharidussüsteemi konkurentsivõimet.
2022. aasta juunis jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu ajaloolisele kokkuleppele piisavat miinimumpalka käsitleva direktiivi suhtes. Direktiivi ettepaneku esitas komisjon 2020. aasta oktoobris. See õigusakt on olnud algusest peale von der Leyeni juhitava komisjoni prioriteet ning aitab tõsta miinimumpalka ja parandada töötajate juurdepääsu miinimumpalga pakutavale kaitsele kõikjal ELis.
Et kaitsta töötajaid töömaailma digiüleminekuga seotud uute probleemide eest, tegi komisjon 2021. aasta detsembris ettepaneku võtta vastu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta.
Ettepaneku eesmärk on tagada, et digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavatele inimestele antakse seaduslik tööalane staatus, mis vastab nende tegelikule töökorraldusele, ning et nad saavad kasutada töötaja õigusi ja sotsiaalhüvitisi.
