Uus reaalsus
COVID-19 pandeemia, rahvusvahelised konfliktid, linnaränne ja demograafilised muutused on muutnud ELi ühiskonna struktuuri. Selle uue reaalsusega on vaja kohaneda ning astuda samme selleks, et see ELi kodanikele ja majandusele kasu tooks.
ELi lähenemisviis on mitmetahulisem. Ühelt poolt on vaja meetmeid selleks, et tulla toime rahvastiku vananemise ja rändega. Teisest küljest tuleb ELi poliitika ja Euroopa tuleviku kujundamisse kaasata aktiivselt noori ja üldsust tervikuna.
Elanikkonna vananemisega kohanemine
Euroopas leiavad jätkuvalt aset põhjalikud demograafilised muutused. Eeldatav eluiga sünnihetkel on pikenenud Euroopas viimase 50 aasta jooksul kümne aasta võrra. See on suur saavutus, mis näitab Euroopa sotsiaalse turumajanduse tugevust ja väärtust. Sellest hoolimata mõjutab vananev elanikkond ELi eluviisi ja sotsiaalset mudelit, mistõttu tuleb poliitikat uue reaalsusega kohandada.
Von der Leyeni komisjoni sammud
- Kohe oma ametiaja alguses võttis von der Leyeni komisjon vastu rohelise raamatu elanikkonna vananemise kohta.
- Seejärel algatati laiapõhjaline avalik arutelu elanikkonna vananemise pikaajalise mõju üle, mis puudutab kõiki põlvkondi. Avaliku konsultatsiooni tulemused kajastuvad Euroopa hoolekandestrateegias, mis esitatakse 2022. aasta septembris.
Maapiirkondade edendamine
Maapiirkonnad on ELi rohe- ja digipöörde aktiivsed kujundajad. Võimalus teha kaugtööd või osaleda kaugõppes on lühikese ajaga saanud paljude ELis elavate inimeste igapäevaelu osaks ja loonud noortele peredele, ettevõtetele ja maakogukondadele uusi võimalusi. Innovatsioon kestlikus põllumajanduses ei tule kasuks mitte ainult inimeste tervisele ja kliimale, vaid ka Euroopa toiduga kindlustatusele.
Kuidas toetab komisjon maapiirkondi?
- Juuni 2021Pikaajalise visiooni algatamine
Kavas on luua tugevad, heade ühendustega ja jõukad maapiirkonnad.
- Detsember 2021Maaelupakt
Pakti kaudu tehakse kuuldavamaks maakogukondade elanike seisukohad. Ühiselt loodud maaelu tegevuskava aitab pikaajalise plaani ellu viia.
- Juuni 2022Taaste- ja vastupidavuskavad
Vastu on võetud 25 riiklikku taaste- ja vastupidavuskava, millega toetatakse maa- ja äärepoolseid piirkondi ligikaudu 14,6 miljardi euroga, mille eest tehakse investeeringuid ja reforme looduse taastamiseks ning kiire internetiühenduse ja kohaliku raudtee arendamiseks.
Andekate inimeste ligimeelitamine
Vaja on ambitsioonikat ja kestlikku seadusliku rände poliitikat, et meelitada ELi talente, keda ettevõtted linnas ja maal vajavad. 2022. aasta aprillis esitas komisjon oskuste ja talendi paketi. See sisaldab seadusandlikke ettepanekuid võõrtöötajate õiguste parandamiseks ja pikaajaliste elanike ELi-sisese liikuvuse hõlbustamiseks. Komisjon loob ELi talendireservi, millega viia tööjõuvajadus ja kolmandate riikide kodanike tööjõupakkumine vastavusse. Praegu käivitatakse katseprojekti, milles keskendutakse Ukraina pagulastele.
Saavutused rände ja varjupaiga valdkonnas
- September 2020Uus rände- ja varjupaigalepe
Uues leppes on sätestatud tugev ja õiglane piirihaldus ning tõhusad ja humaansed varjupaiga- ja rände-eeskirjad.
- Juuni 2021Uus Schengeni strateegia
Komisjon esitas uue strateegia Schengeni ala tugevdamiseks, et tagada ELi välispiiride tõhus haldamine, suurendada politsei- ja õiguskoostööd, parandada valmisolekut ja juhtimist ning viia lõpule Schengeni ala laienemine.
- Jaanuar 2022Euroopa Liidu Varjupaigaamet alustab tööd
Euroopa Liidu Varjupaigaamet hakkab liikmesriike toetama varjupaika, rahvusvahelist kaitset ja rändajate vastuvõtutingimusi reguleeriva ELi seadustepaketi ehk nn Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohaldamisel.
Anastasija Konovalova põgenes Odessast Bukaresti, kus ta annab nüüd algkoolitunde Ukraina lastele. Ta on 30-aastane.
Suurem kaal noorte seisukohtadele
Oma 2021. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorrast tegi president von der Leyen ettepaneku nimetada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks. Euroopa Liit soovib kaasata sel puhul rohkem noori ning kuulata, millised on Euroopa asjus nende nõudmised ja unistused. Euroopa vajab pandeemiast ülesaamiseks ja uue lehekülje keeramiseks nooruslikku vaimu.
Kuidas komisjon noori kaasab?
- Komisjon käivitas 2022. aastal uue algatuse ALMA (Aim, Learn, Master, Achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu). Eesmärk on aidata kõige haavatavamas või ebasoodsamas olukorras noortel tööturule pääseda.
- 2020. aastal käivitati tugevdatud noortegarantii, millega kõik liikmesriigid kohustuvad tagama, et kõik alla 30-aastased saavad nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.
Euroopa kodanikualgatused
Euroopa kodanikualgatusest, mis käib juba kümnendat aastat, on saanud kodanike jaoks suurepärane võimalus, kuidas kutsuda komisjoni üles esitama vajalikke õigusakte. Kohe kui mõni algatus kogub miljon allkirja, teeb komisjon otsuse, milliseid meetmeid võtta. Komisjon on alates 2021. aasta septembri keskpaigast registreerinud kümme uut Euroopa kodanikualgatust, milles kutsutakse ELi üles võtma meetmeid eri valdkondades alates parematest töötingimustest rõivasektoris kuni keskkonnasäästlike toodete maksustamise ja loomade õiguste suurendamiseni. Selle aja jooksul on veel kolm elurikkusealast algatust kogunud üle miljoni kodaniku allkirja ning riikide ametiasutused peavad need üle vaatama:
- Ei uimepüügile ja -kaubandusele!
- Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad! Keskkonna puhtuse huvides muudame põllumajanduse mesilassõbralikumaks.
- Julmust vältiv kosmeetika – loomkatsetevaba Euroopa.
Üldsuse laiem kaasamine poliitikakujundamisse
Kuidas komisjon kodanikke kaasab?
- Üldsus ja sidusrühmad saavad kogu poliitikakujundamise tsükli kestel anda oma panuse portaali „Avaldage arvamust!“ kaudu.
- 2021. aasta novembris võttis komisjon konsultatsiooniprotsessi täiendavaks lihtsustamiseks kasutusele ühtse tagasisidekorje, millega ühendati kaks varasemat etappi.
- Konsultatsioonid muudeti puuetega inimestele kättesaadavamaks.
- Alates konsultatsioonide algusest on teadusringkondi julgustatud esitama asjakohaseid teadusuuringuid.
Milline on kodanike osalus olnud?
9. maist 2021 kuni 9. maini 2022 jõudis Euroopa Liit sadade tuhandete eurooplasteni, kes ei olnud kunagi kaalunud liidu otsustusprotsessis osalemist. Euroopa tuleviku konverents oli enneolematu ulatusega ja ainulaadne osalusdemokraatia algatus.
Rohkem kui 750 000 osalejat jagas ja arutas mitmekeelsel digiplatvormil peaaegu 19 000 ideed. Seda spetsiaalselt konverentsi jaoks loodud aruteludemokraatia platvormi külastas rohkem kui 5 miljonit inimest.
Leverne Nijman ja Leah Corsmit sõitsid Euroopa solidaarsuskorpuse toel jalgrattaga Madalmaade põhjaosast Brüsselisse. Nad pidasid ELi teemal külalisloenguid ja rääkisid enam kui 800 noorega, et koguda mõtteid Euroopa tuleviku kohta.
Millised on järgmised sammud?
Komisjon esitas vastusena konverentsi ettepanekutele neli töösuunda. Esimesed uued ettepanekud tehakse teatavaks 2022. aasta septembris president von der Leyeni kõnes Euroopa Liidu olukorrast. Need ettepanekud lisatakse ka komisjoni 2023. aasta tööprogrammi. Et hoida tempot ja anda konverentsil osalenud kodanikele ülevaade ettepanekute hetkeseisust, toimub 2022. aasta sügisel konverentsi tagasisideüritus.
